Monday, December 31, 2007

Kostüümidraama

Mis vanal aastal tehtud, see uuel hooletu. Tahtsin riietesse kogutud energia saata suitsuna tumehallidesse pilvedesse Tema juurde just vana-aasta viimasel päeval.
Sõitsin oma traktoriga lausa sügiskündi pööratud põllule ja ladusin kotid välja. Viis suurt kilekat olid täis kümmet aastat ajalugu - selle seeliku ostsime Lissaboni kaltsukast 5 euro eest, see seelik on 15 minutise vahepeatuse ajal Poola väikelinnast, need viis kostüümi hankisid Sa mingi odavmüügi kataloogi laomüügist 900 krooni eest. Naised , kujutate ette - viis kostüümi 900 krooniga! Tulid ja veel rõõmustasid, aga mina tõpra kombel narritasin Sind. Põlesid need keemiast koosnevad kostüümikesed igatahes heleda leegiga. Mõnega neist Sa vist ei jõudnudki kusagil käia, aga õpetajatööks olid need head küll. Nahkpüksid ei tahtnud üldse põleda, aga samast materjalist seelik lihtsalt sulas, nahk või asi. Mõned esemed olid "enne mind", ma ei mäletanud neid ei Su seljas ega kapis olnud olevat.
Nüüd on jäänud veel üleriiete kapp.
Kaks tuhat ja kaheksa siis.....No las ta olla.

Sunday, December 23, 2007

Poliitiliselt ebakorrektsed jõulud


Nii ta oli, eelmise aasta Jõuluvana saabus täiesti ootamatult seekord otse Idarindelt;) Muide, kingitühjaks saanud kott on originaal, täielik rariteet! Ja ärge mitte otsigegi sarnasust Ilusa Tüdruku ja siinkirjutaja vahel muhedate vuntside ja habeme tagant, mina see pole;)

Neoon kangialuste kohal vol.2


Esiklaps kinkis jõuludeks. Ei kuulanud isa sõna - olin ju ka temale öelnud, et mingeid kinke ei tee ega soovi. Mõlemat olen rikkunud, natuke lastele kinkinud ja natuke ise kinke soovinud. Näiteks sellesama raamatu. Lisan ühe kriips-kraaps luuletuse

SÕBER

Lihtsalt. Nagu kohvikusse.
Mulle kohta hoidma.
Läksid. Sinna, kus ei kuule:
ema oigab

Läksid.

Sulle, kes sa kõikidele
abi leida osand,
ükski meditsiin ei leidnud
tagavaraosa.

Sulle

Nõudis mingi tobe tabel
sinu lahtri täitmist.
Siiralt südametu kabel
küünlad läitis

Kabel.

Üle abitute õite
taevakelli kõmab.
Hetke raskemaks vaid võite
teha, sõnad.

Sõnad.

Läksid.Vapustavalt lihtsalt.
Surm ei ohka.
Läksid nagu kohvikusse
hoidma mulle kohta.

Kohta.

Hallis päevas üksijäli
lume udusuled.
Tulemata tulemised
nüüd kord tasa tulen.

Tulen.

Saturday, December 22, 2007

Täiskuu. Tähed säravad

No peaaegu täiskuu, täna oli juba päris punnis. Otsustasin jõuludeks tähed ristil taastada. Töökojamees poleeris lisaks kruviaugule ja faasimisele tähed ka kenasti üle ja tulemus oli aus. Eile üritasin üksinda hakkama saada, aga tähed jäid viltu ja kruvipead polnud kohati pinnaga täiesti tasa. Täna käisime kahekesi ja kümne minutiga said vead parandatud, ristil säravad taas tähed.

Thursday, December 20, 2007

Liiga ilus naine

Tütrel koolis jõulupidu. Kontserdiga. Läksime kõik, ka väike vabakuulaja. Tüdruk ehtis end muidugi täiega - keerutas pool tundi peegli ees, aeg-ajalt üle õla minu poole kelmikaid pilke heites, määris enda kõigepealt mingi rohelise asjaga kokku, siis silus miski roosa asjaga ja lõpuks pintseldas veel midagi. Siis võttis käsile silmad ja huuled. Piiiiiiiiika luku pidin eurokleidil :) mina kinni siristama, ju ta oli näinud, kuidas emme peal asi toimis....Lõpuks oli kõik justkui valmis, ajasin endale ka pintsaku selga, aga väike tsikk seisab ikka näpp suus.
-Noh, mis veel puudu?- üritan pahurat nägu teha.
-Issi, aga äkki ma olen liiga ilus?-tuli vastuseks.
Komistasin, köhatasin meeleliigutuse varjamiseks ja panin käe talle õlale,
-Kullake, liiga ilus ei saa naine kunagi olla-.
Ja nii ongi - iluga on nagu lõpmatusega - ühest küljest justkui siinsamas, tuletagem nüüd meelde Möbiuse lehte, aga teisalt jälle justkui kättesaamatus kauguses.
Kontserdl tuli ka pisar silma, meenus, millise pilguga ema eelmise aasta samal üritusel oma lapse esinemist vaatas, oioioi, nii kurb hakkas...

Tuesday, December 18, 2007

Soovilugu

Vanem tütar nuiab ema juubeliks lustakaid lugusid. No kirjutan, aga olgu see viimane kord:)
Tema enda sünnist ongi see lustakas lugu. Nimelt sündimine oli pisut ootamatu nii ema kui isa jaoks. Mina olin just jõudnud tipi-kooli sõjalisest koju, kui ukse taha saabus telegrammitädi. Telegramm oli lühiduse ja konkreetsusega lööv - Signel tütar. Aga minul?;)
Esimese hooga ei saanud arugi. Siis, kui aru saama hakkasin, jooksin juba trepist alla, sest lift liikus ju nii neetult aeglaselt;) Kimasin sinilind-Mossega Tartusse, lootuses, et vana-Pälsoni ühikas on mul reformvoodi koht ikka olemas. Oligi! Aga stoori oli selline, et eelmisel õhtul olid tuvikesed neljakesi õppinud eksamiks, usinad nagu nad olid. Mingil hetkel tundis minu abikaasa, et istumise alt läheb kahtlaselt märjaks. Esiti ta nagu väga ei tahtnudki teistele midagi öelda;) KUi istumine juba vanni meenutas, tuli siiski tõde tunnistada, aga haiglasse keeldus ta esimese hooga ikka minemast - homme ju eksam! Suure vaevaga rääkisid teised tüdrukud talle augu pähe ja saatsid ikka haiglasse. Mõne tunniga oli laps käes, pisut enneaegne ja pisut alakaalus (2700) , aga ikkagi inimene....
Meenutades hiljutist Eestimaa Uhkust, jääb vaid õnne tänada, et laps sealsamas ühikas välja vupsates pea peale ei kukkunud;)
Eksaminaator oli ka lahke - kuulnud juhtunust, pani ta ilma noort ema pinnimata matriklisse nelja.

Arütmikute elust

Ajendatuna laborihiire kirjutisest, teatan pidulikult, et kui me meestega 20 aastat tagasi pubissaunasgrillikal kokku saime, rääkisime naistest, ilusatest naistest. Kümme aastat tagasi kohtudes eputasime erinevate tehnikavidinatega (et kellel on väiksem ja värvilisem;). Nüüd kui harvaharva viitsime end kokkusaamisele vedada, vaatame ja võrdleme erinevate patentravimite pakendeid, räägime massaažist ja nõelravist, kirume/kiidame haiglaid ja raviasutusi, kus hiljuti viibinud....

Saturday, December 15, 2007

Neoon kangialuste kohal


Oli üheksakümnendate keskpaik, karm olelusvõitlus rajas teed helgele kapitalistlikule tulevikule. Kuid meie sõbraga olime kinni endi hämaras sotsialistlikus minevikus, kus peamiseks naudingusubjektiks oli naiseihu, mitte isikustamata mitmevärvitrükis rahapaber. Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb kohe tunnistada, et sõber oli pisut vindine, mistõttu meelitas mu kaineks autojuhiks ja lubas näidata minu ausale ja siirale südametunnistusele midagi ennenägematut. Porita kangialusest läbi, mööda kitsukesi keskaegseid trepikesi kolmandale korrusele ja olimegi neoontulede plinkivas valguses. Miskipärast tuli meelde Arvi Siig. Muide, just ilmus tema kogumik-telliskivi, peaks ostma. Niisiis, olime jõudnud stripibaari. Kohe astus ligi turske sisseviskaja, juhatas meid lauda ja tõi ilma küsimata kaks tervitusnapsi. Siis me rõõmustasime, nende hinda ei öelnud ju keegi;) Küsiti, mitut tüdrukut näha tahate? Kõiki, oli sõbra konkreetne vastus....Lavale tatsas kaks slaavitari, üks nühkis paar minti end vastu kroomposti nagu kiimas metssiga, teine lehvis ükskõikse näoga niisama ringi. Kuna nad olid niigi napilt riides, siis nende paari hilbu ärakoorimine käis kiirelt ja vupsti! olid nad lavalt maas, ning kohe sülle ronima - üks ühele, teine teisele. Mina olin välismaa filmidest näinud mida sel puhul teha. Tegin siis seda ja teist ning lõpetuseks haarasin varem püksitaskusse valmispandud 50-kroonise ja toppisin selle tüdrukule kuhugi püksi. Silmanurgast jõudsin märgata sõbra hämmelduses nägu ja kui minu "eksootiline tantsijatar" lahkus, noogutasin sõbrale julgustavalt - tee nagu mina, just-just. Sõber haaras mõru näoga tengelpunga järele ja sügava ohkega libistas tüdrukule värvli vahele....500-kroonise;) Nüüd vajus mul suu lahti. Me mõlemad tundusime aga daunidena ilmselt siis, kui toodi jookide arve, mis pehmelt öeldes üllatas ka minu erinevaid numbreid näinud silmi;)
Aga vaene sõber oli neoonvalguses märganud ainult viit ja nulli ja miskipärast järeldanud, et tõelised mehed kütavad paari minuti sületantsu eest ikka viiesajasega:)))
Päris ausalt - enam stripibaarides käinud ei ole!

Thursday, December 13, 2007

Täiesti ema kõrvad


Onjuu??
Peotantsuringi jõulupeo esinemine

Wednesday, December 12, 2007

Miskipärast läks hinge

Kes ei tea - see on Metro Luminal ja suurtähed on seepärast, et saaksite valjusti koos minuga kaasa uluda

LAPSED MAGAVAD VAIKSELT AKENDE TAGA ON LUMI
AKENDE TAGA ON HANGED EDASI ALGAB ÖÖ
LAPSED MAGAVAD VAIKSELT NAD EI TEA KES TULI
AKENDE TAGA ON LUMI PAKANE KOERA SÖÖB

ISA TULI KOJU - ISA KÄED ON KÜLMAD
ISA TULI KOJU - ISA JA TA HING
ISA TULI KOJU - JA TA KURVAD SILMAD
ISA TULI KOJU - JA TA SUITSUVING

ISA - ISTU MAHA - KAPIS ON VEEL LEIBA
ISA - ISTU MAHA - LAUAPEAL ON TIKUD
ISA - ISTU MAHA - ÄRA PAREM LEINA
ISA - ISTU MAHA - NAGU HARILIKULT

LAPSED MAGAVAD VAIKSELT NII SAAB ÖÖGI OTSA
LAPSED MAGAVAD VAIKSELT NII KORD LôPPEB TALV
LAPSED MAGAVAD VAIKSELT ÕUE KASE OTSA
LAPSED MAGAVAD VAIKSELT SEOTUD EMA SALL

Tuesday, December 11, 2007

Allergiatest naistele

Armas naiskond, kontrollige palun, kas teil pole mitte
-hõbeda
-nikli
-vase
-sperma
-piima
-mesilasmürgi
-mehe

allergiat.

Ma pole eales kuulnud naisest, kel oleks kulla-, briljandi- või teemandiallergia.
Kes on esimene?;)

Käimised ja ütelused

Eile tsikiga leina- ja kriisiabi kabinetis. Kui armid oli terava skalpelliga sinka-vonka üle käidud ja haavadele veel soolagi peale siputatud, jõuti üheskoos järeldusele, et issi tervist tuleb hoida ja turgutada. Ses küsimuses arenes psühholoogi ja minu tütre vahel järgmine dialoog:
-Kas issi toitub tervislikult?-
-Ma ei tea-
-Kas ta porgandit sööb?-
-Ikka sööb-
-Aga kapsast?-
-Eeeee, ei tea....-
-No olgu, aga kas su issi suitsetab?-
-Ei suitseta, keegi ei suitseta, tädid-onud kah mitte ega vanaisa-vanaema-
-Tubli-tubli! Aga isa viina võtab?-
-Ikka!-noogutab tütar innukalt.
-Kohe palju või?-uurib psühholoog õhinal.
-Ei, mitte palju, aga harva ikka võtab....-vastab lapsuke malbelt.

Meil on peielaua veinidest veel paar tükki alles ja vana hea Ararati konjak, mida kohvi kõrvale pakkusime, sellest kah veel mitu poolikut pudelit järgi.
Aga kunagi, jah, oh siis sai ikka looma moodi joodud...;)

Täna olime poisiga ortopeedil. Kordus sama stsenaarium, mis lastearsti juures:
-Riided seljast!-
-Kas alt või ülevalt?-
-Igalt poolt!-
-Pampers kah?-
-Aga kuis ma muidu puusi kontrollin?-
-Lastearstile pissis taskusse!- hoiatan.
-Mulle ei pissi-, pareeris arstitädi ja peale paarisekundilist jiu-jiutsu võtet kummagi jalaga eraldi ja mõlemaga koos, pidin kahjutundega tõdema, et ortopeed osutus märksa kogenumaks lastega ümberkäijaks - ei mingit fontääni, tilgakesest rääkimata.

Lähen tüdrukule kooli järele, helistan - hakka riietuma, issi kohal.
-Eeeee, ma hakkasin just pikapäevas koolitükke tegema-
-No olgu, tulen tunni pärast tagasi-, ja keeran otsa kodu poole.
Koju saabudes vaatan, et mul on 4 vastamata kõnet tütrelt, ma roolis reeglina kõnedele ei vasta ja panen telefoni igasuguse kiusatuse vältimiseks vaikseks.
Astun tuppa, rebin jope seljast ja helistan.
-Miks sa mulle ei vastaaaaaaa-, undab laps.
-Just jõudsin koju, kullake, mis lahti?-
-Ma sain juba ammmmmmmmmuuuuuuuuu koolitükid tehtud, tule mulle nüüd järele juba.....-

Naised:)

Saturday, December 8, 2007

Kasukas kaheteistkümne tunniga

Tiiapinnib ilusate ja heade ostude kohta.
Kolisin täna suurt last. Lahkus emakodust teistkordselt, tiivad juba kannavad;)
Võtsin aga kaubiku, keskmiku (selle tugeva jalgpalluri) appi ja voilà! Laadisime raskemaid ja kergemaid asju auto täis ja kõige peale virutas laps kaks kasukat, üks ilusam kui teine. See üks toodi nimelt eelmisel aastal Indiast. Tüdrukutele meeldib ikka eksoot ja nii ta tutvubki järjekindlalt India ookeani ümbrusega. Vot jalutasid nemad peikaga mööda hiigelsuure India pealinna tänavaid, kui tüdrukul ootamatult käest krabati ja nahapoodi sisse tõmmati. Selles käest-ja tagumikust krabamisest poleks muidu mõtet kirjutadagi, üksikult kulgevat blondiini oleks isegi solvanud see krabamata olemine, aga nahapoes esitati pakkumine, millest oli võimatu keelduda. Noored olid end tegelikult juba järgmisel päeval väljuva lennuki ootele sättinud, tegid naasama aega parajaks, aga võimatu on keelduda pakkumisest, mis lubab sulle 12 tunni jooksul õmmelda viimaselt vinge kasuka, täpselt omaniku mõõte ja soove arvestades. Sealsamas mõõdeti neiuke üle, nahakuhjast valiti ühiselt sobiv ja hommikuks paluti teise proovi. Rahutu öö Dehli odavas klimaatorita hotellis möödus kiiresti, uneledes sõbrannade kadedatest pilkudest.....;) Vilkad pruunid poisikesed olid öö läbi nõela-niiti välgutanud, igatahes oli hommikuks kasukas proovivalmis ja kaks tundi hiljem kandmisvalmis, noh nii kolmekümnekraadises kuumuses;) Maksis too nahast ime minu keskmise mobla kuuarve jagu.
Loodan, lapsuke, et sa ei pahanda, ma lihtsalt teen hindude töökultuurile reklaami:)

Friday, December 7, 2007

Tema elamata elu

Täna oleks nagu välk peast läbi löönud, kui Jüri Üdi meenutada. Käisime söömas samas bistroos, kus alati, kui ei viitsinud juurikaid korjama ega mammuteid küttima minna, põikasime ka sinnasamma mööblipoodi, et tsiki tuppa uut kappi vaadata. Ei leidnud. Täpselt samuti, kui eelmisel korral.....Siis taas SAMAST poest läbi, kus me ikka peale ema-lapse tihti ka pikka, aga alati väsitavat koolipäeva olime käinud. See veelpuudus, et oleks korraga kahte autot tankinud. Miks siis kahte korraga? Aga seepärast, et siis on rmtpdjle üks tsekk esitada.
Krt, prsse, rsk, ma elan ju praegu tegelikult TEMA elamata elu, sain ma äkki aru. Proovisin küll mõelda, et on au elada sellise inimese elamata elu, aga....sry, lihtsalt lollakas tundus selline mõte.
Vabanda, Helle, täna õpside pilte Soomemaalt ei tule

Tuesday, December 4, 2007

Tähed langevad

Ristilt. Tammepuust ristilt. Mõneti on see arusaadav, rist oligi mõeldud ajutisena, kuni kevadeni ja see roostevabast plekist tähtede liimimine käis kah kiirkorras, morgi kõrval, töömehe auto avatud pagasnikus. Kas oli lakikiht veel liiga värske või liim vilets, ei tea. Esimesena kukkusid novembri keskel pärgadesse kaks äärmist tähte, iga käimiskorraga avastasin taas mõne langenu. Enamiku leidsin üles, aga ka veel tänase päeva seisuga on kadunud K ja üks A. Huvitava kokkusattumusena kukkus viimane täht just 40. päeval. Ja veel huvitavam kokkusattumus on see, et mul on peale 40. päeva ja tähtede langemist hüppeliselt kergemaks läinud. Mitte tasa-tasa, sammukeste haaval, aga just nimelt hüppeliselt. Ka lausa füüsiliselt on kergem hingata. Eriti küll veel ei julge täiel rinnal, mine sa tea....
Ära rõõmusta, lohutas üks hea tuttav, ka raske kaotuse läbielanu, tagasilöögid tulevad. Nojah, jõulud ja aastavahetus ja.....
Aga 40. päev ja langevad tähed ja....see ei ole kokkusattumus.