Hüljatud

Istusime ükspäe tüdruku toas tema voodil ja vaatasime kriitiliselt ümbritsevat keskkonda. Keskkond oli kohutavalt segamini. Mõtlesin-meenutasin, kas ema ajal tuba ka niimoodi välja nägi. Ei mäletanud. Võtsin teemaks venna kasvamise, et mis siis saab, kui ta kah lastetuppa kolib, kuhu ta siis ära mahub? Laps lubas koristada, et ikka mahub! Mulle tuli ähmaselt meelde mingi regulatsioon aastast 1976, mis keelas üle 16 aastastel õel-vennal ühes magamistoas magada. Sa pead siis ära ühikasse kolima, teatasin tütrele, niikut 16 saad, on minek. Väike tsikk tõmbus korraks mossi, aga siis lobisesime edasi ja mina igatahes unustasin öeldu.
Paar päeva hiljem uurib laste tädi ettevaatlikult, et kuidas selle ühika-teemaga on? Laps oli nimelt võtnud vanaemale helistada ja isegi teatava uhkusega hääles teatanud, et kohe kui 16 saab, kolib tema ära ühikasse, et vennale ruumi teha.....
Vanaema miskipärast mulle ei julgenud helistada, aga ma olen ju nii karvane ja kole, et ka ise ei julge ennast peeglist vaadata;)

Minett kui lühivorm

Sattusin pöörama muusikaterminitesse puutuvaid lehekülgi. Nii. Kõik me teame mis on aaria. Mis on aga ariett? Vot see on pisike aariake. Sujuvalt kloorides teisele lainele tunneme nüüd huvi, kas minett on siis millegi lühivorm? Kuidas saavutada kohtumine mineti suurvormiga? Aga duett? Midagi kahekesi teha, seda küll....Oeh, kvartetist, kvintetist ja sekstetist eriti ei hakka parem kirjutamagi;)
Näete nüüd, kui palju küsimusi võib tekkida wikipedias sorkides! Hoidke näpud soojas!;)

Karu on kahetsusväärselt kahanenud

Tegin võrdleva analüüsi - karu ei oska ka väärikalt vananeda, tõmbub kuidagi kahtlaselt kokku.....

Pankroti lõhn

Raamatupidaja sai majandusaasta aruandega maha. Juhatuse esimees loeb ja uurib. Rõõmustab, et tulud-kulud kenasti tasakaalus, ei kahjumit ega ka liigset kasumit.
Rehkendab pisut ja leiab, et kasumi protsent käibest selles majandusharu teiste ettevõtetega võrreldes on kuidagi tilluke. Pankroti lõhn mul juba juures, teatab juhatuse esimees. Kui see on pankroti lõhn, arvab raamatupidaja selja tagant piiludes ja juhatuse esimehe kraevahet nuhutades, siis lõhnab pankrot igatahes hästi.....

Briljandid ja pärlid proletariaadi diktatuurile

Käisime tsikiga poes. Kassalindile pudenes mingi roosa pudel võõrkeelsete kirjadega ja imepisikese eestikeelse etiketiga.
-Mis see on?-pärin mina.
-Pusapalsam-, vastab väike preili iseenesestmõistetava häälega ja topib roosa viguri kotti.
Kodus on esimene asi seda pusa peal katsetada, sest pusa on ju ka ilus roosa, Soomest saadetud;)
Pusa eriti roosamaks ei läinud, sest tegu oli juuksepusa lahtisulatamise palsamiga;)Täna kasutas peale ujumist juba sihtotstarbeliselt:)

Kuna kurja köhatõve tõttu polnud tüdruk juba pikemat aega ujumas käinud, siis tundsin huvi, et kuidas üle hulga aja esimene kord läks.
-Hästi-, vastas minu blondiin, -algul kloorisime vasaku käega, siis paremaga ja lõpuks kloorisime vaheldumisi mõlema käega kah.-


Naisterahvaga kinos. Kohustuslikud M&M kommid. Pruunis pakendis sedapuhku. Naisterahavas koorib pakendi lahti ja sööbjasööbjasööbjasööb....Äkitselt märkab ja pakub mulle ka, ise õigustades:
-Kommidega on nii, et kui neid kodus pole, siis ei märka tarvitadagi-
-Meestega on samamoodi-, pomisen mina, endal suu komme täis;)

Pikali kümme, püsti viis

Seisan Balti Jaama kõrval busside parklas - seal, kus tegelikult seista ei tohi, aga mina kujutasin ette, et olen liinibuss ja lisaks teeme me bussipargile seal ühte tööd. No pean tõe huvides lisama, et ma ei seisa, hoopis ikka istun autos ja klõbistan telefoniga. Peaaegu et võpatan, kui kuulen koputust aknale, alles olid need politseid ja kurjade silmadega mees.....Aknale toksib mitte tihane ega isegi rähn, aga hoopis veidra räti-baretikombinatsiooni pähe sokutanud ebamäärases eas naisterahavas. Allapoole ei näinud, tööpäeviti sõidan kõrgema autoga. Lasen akna alla ja jään kannatajanäoga ootama, mis siis nüüd??
-Ljooža desjatj, stooja pjatj!- teatab tädikese punnpunane suu.
Vahin ilmutist juhmi näoga ilmselt piisavalt kaua, sest tädike lööb mõttes käega ja taarub porisedes eemale.
Rääkis mingist trahvist või? Aga ma ei seisa ega lama, hoopis istun autos??
Tükk aega hiljem sain alles asjast aru, siiamaani imestan....;)

A mul suva

....kogu raha eest;)

Istub autos turvavööta

Täna oli kuri juhus. Esiteks rikkusin kahel erineval viisil seadust, tegelikult isegi neljal, sest peale kahel erineval viisil seaduse rikkumist lõin ma autouksega vastu politseiametniku põlve ja kobisin autost välja, et inspektor E-ga mehejuttu rääkida. Faabula siis järgmine - sõitsin 30 alas radarisse 47-ga, sest ajasin juttu tütrega, kes kahetsusväärsel kombel oli tagaistmel turvavööga aheldamata. Politseiametnik muidugi märkas, mina muidugi tunnistasin, aga siis alustas ametnik E dialoogi:
-Te rikkusite seadust, autojuht peab veenduma, et kõik reisijad on aheldatud!-
-Jah-, tunnistan ausalt.
-Nii võib avarii korral laps vigastada saada!-
-Jah-, tunnistan, sõbralikult politseiametnikku vaadates.
-Mis isa te selline olete, seate oma lapse ohtu!-teatab hoogusattunud politseiametnik,-te olete halb isa!-
Siis mul kihvatas, pistsin esitamisvalmis dokumendid taskusse tagasi ja astusin seadust eirates autost välja. Politseiametnik ehmus ja astus paar sammu tagasi, radar kukkus käes rippu.
-Minu lapse kuuldes ei avalda keegi arvamust minu kui isa sobivuse kohta nimetatud rolli-, nurrusin talle peaaegu kõrva.
-Te rikkusite seadust-, kiunatas politseiametnik,-ärge karjuge mu peale.
-Ärge enam kunagi lapse kuuldes minu kohta midagi öelge-, lisasin veel vaiksemalt, sest meie small talk toimus ainult paari sammu lahtisest autoaknast eemal.
-Lapse ema suri mõned kuud tagasi, pole vaja talle isa iseloomustust ette lugeda-,tikkusin ägestuma.
Kuna mu käed olid juba poolemeetrise amplituudiga värisema hakanud ja ka lõug tikkus pikaks vajuma, siis osutus edasine arutelu võimatuks ja ma vajusin autosse. Andsin kuidagimoodi dokumendid ja asusin endale tuhka pähe raputama - kuradi lollakas, aga kui politseinimesel oleks nõrgem närvikava olnud? Ma oleks viimased 5 minutit olnud maanteekraavis kõhuli, peenikesed plastvitsad randmeid soonimas, kas sellest oleks lapsele hea ees-ja tagakuju?? Või veel hullem - politseinik oleks pidanud uksemüksu otseseks rünnakuks ja kabuurist relva tõmmanud?? Tasapisi andsid värinad järele ja kui politseametnik taas auto juurde astus, olin juba üsna talleke. Kustsuti mind nende autosse, näidati paturegistrit - kaks kiiruseületamist kahe aasta jooksul- ja ulatati dokumendid tagasi, soovitades rahuneda ja turvalist teed rataste alla.
Sihuke kaastundlik noormees oli. Laps oli veel tükk aega näost valge.

Mis mu voodis on

Mu voodis kaks patja ja villane tekk
Öökapil klaas veega ja unetablet

Mida mu voodis ei ole

Siidiseid juukseid
Kirglikke nuukseid

Niiiii????

Põske sametist
Kõrva kus ametüst

Ohhooo!?

Huuled nii soojad
Keeleots pire
Pupsakad rinnad
Reieke sire

Hehheeee....

Nii ongi.(punkt)

100 päeva

Nii. Ongi poja kolmekuine sünnipäev tulekul. Aga ees on juubel! Sada! Mõelge vaid, inimlaps on elanud maailmas 100 päeva, sada kriitikavaba päeva. Aga siis see lust lõpeb, hakkame arvustama iga jumala tegu ja tegematajätmist. Sööb - kirjutame ajalehte ja pildiga, ei söö - kutsume kohale Võsa Petsi või Riisalu ja laseme eetrisse. Kakab, hoidku jumal selle eest, teeme trahvi ja arutame fraktsioonis!
Vaat nii, läbi need 100 esimest kriitikavaba päeva, nüüd tuleb täiega!

Kurjade silmadega mees

Mulle meeldivad pisikesed poed. Näiteks kodulähedane Valdeku. Valikut seal kuigi suurt pole, aga üks-kaks-kolm õhtusöögi saab küll kätte. Nii ka 1. jaanuari pärastlõunal sõitsin nimme Valdekusse, et mitte Selveris tungelda. Vaevalt sain seisma jääda ja kotti kohmerdama asuda, kui kiirel sammul tuli parempoolse ukse juurde mees, haaras sangast ja käntsatas täiesti konkreetselt istmele. Vaatasin silmanurgast, et küllap mõni tuttav ja olin isegi pisut solvunud, et miks siseneja mulle esimesena headuut ei soovi. Aga siseneja vaikib ja vaatab mind mitte nagu Volodja Uljanov heade-heade silmadega, aga hoopis selliste kahvatusiniste ja kurjadega. Vaatan siis teda ka.Selline minust pisut lühem, aga kah üsna turjakas mees, kerges jopis, siilipea ja Cameli-sarnaste saabastega. Vaatame-vatame ja ma kah nagu ei oska õiget vestlust alustada. Lõpuks küsin:
-No mis istud, mees?-
Vaikus,kurjad silmad vaatavad.
-Astu välja!-muutun konkreetsemaks.
-Ei astu-, teatavad kurjad silmad. Nüüd tunnen ka alkoholilõhna, jumal tänatud, narkar pole, need on kõige hullemad.
Sain pisut pahaseks, ikkagi minu eraterritoorium. Lükkan teda ettevaatlikult, aga mees mitte ei liigugi. Lükkan tugevamalt, ikka istub. Sitke sell, arvan.
-Missa trügid?-uurib mees pehmel keelel.
-Kobi välja, ma tahan poodi minna-,teatan.
Ei lähe ta kuhugi.
-No olgu, siis sõidame minema-, pakun omapoolse variandi.
-Sõidame-, on mees kohe nõus.
Tegelikult see mõte mulle üldse ei meeldi, haaran telefoni ja valin sõnalausumata 110.
-Kutsud politsei vä?-uurivad kurjad silmad ja enne, kui vastatagi jõuan, on mees autost läinud. Autouksegi jättis lahti.
Ega ma sinna poodi siis enam julenud minna. Viisin just oma uue ja ilusa auto värvimisse, sest kurjad ja koledad olid jäädvustanud mingi terava esemega oma signatuuri nii esi-kui tagakapotile.Kuigi mu vana ja kole traktor sellest poleks midagi kaotanud, oleks siiski katkine küljeklaas või purustatud peegel kah oluline südamevalu, seega lasin saba jalge vahel minema, Nõmme keskuse poodi.
Resümee - ärge iial lubage enda autosse kurjade silmadega mehi;)