Stipipäev I

Esimene stipipäev oli soe ja päikesepaisteline, vantsisime Nõmme mäest üles ja Avo kergitas vastusõitvates autodes olelevatele eriti kenadele naistele teklit, lootuses, et ehk siis abikaasa uurib, et miks see kena tudeng sind niimoodi sõbralikult tervitab. Avo oli ühe a-ga, ehk nagu ta naisterahvastele end tutvustades ütles, a on lühike , aga m' nn on pikk. Nõmme baar oli toona veel suur lahmakas ruumimoodustis, kus me moodustasime kiiresti kuuese laua ja tellisime üsna lühikesest valikust rummi nimega Club 66. Kogu stipp oli minu kohvris, rühmavanema allkirja vastu vahetatud erinevate rahatähtede pakid, kokku 1000 rubla. Pikalt mõtlesin, millega seda tänapäeval võrrelda. Vast sellega, kuis käiks tänaval ringi, portfellis 20 viiesajaste pakki. Tuli siis kelner klaasidega ja ühe pudeliga, kas midagi veel oli, ei mäleta. Igatahes esitati midagi 10 rublane arve, mille tasusime ühisrahadest. Midagi mõtlemata lõin diplomaadi põlvedele lahti ja.....kelner pillas viimase klaasi klirinal põrandale, oli ta meid ju näljasteks-paljasteks üliõpilasteks pidanud, aga kohvris oli toona kelneri aastapalk ja veel ahvatlevateks pakkideks jagatuna. Tõmbasin lõdva randmega kümneste pakist ühe rahatähe ja tagasi polnud loomulikult vaja. Rahaliselt ei mäleta, palju seal maha jõime, aga koguseliselt oli marginimele kohaselt pudeleid 6 Kummaliselt õnnestunuks võib pidada ka seda, et jõudsime peale üritust kamba riismetega kolmandasse ühikasse, kus rahajagamise käigus pidi nii mõnigi naistudeng lunastamismängu mängima:)