Suurusel pole tähtsust

Tuli hommikul sõber läbi. Laupäevahommikul. Ta mõnikord käib niimoodi, viib lapse musakooli ja siis astub tunnikeseks läbi kohvi jooma. Tuleb siis kööki, laseb pilgu üle ja ütleb isegi nagu solvunud häälel: "Nii väikesed!" Kohendasin kiiresti hommikumantli hõlmu, nii igaks juhuks, aga siis jälgisin sõbra pilku ja tema oli vaadanud hoopis taldrikule laotatud pannkooke. Hiljem, neid juba süüa vohmides, jõudsime ühisele järeldusele, et suurusel pole tõepoolest tähtsust;)

Triibutõmbamisest

Täna sain naisinimeselt olulist informatsiooni juuste triibutamise kohta. Niimoodi tehti hallil ajal ja täitsa ise - tõmmati rohkete aukudega ujumismüts (sihuke kummist) pähe, tiriti sealt aukudest salgud välja ja värviti need mingi kättesaadava värviga ära. Kohe tuli minu rumalasse peakesse mõte, kuidas sebrade tagumikke värvida...

01-02-03 streetrace

Nende maagiliste numbritega seonduvalt meenusid sovjetliku nooruse üleannetused võidusõidunduse vallas. Miskipärast paigutas Tallinna Telefonivõrk toonaste ABC tüüpi kaupluste juurde taksofonikabiine ikka kolmekaupa nagu miilitsaid patrullis.
Nuvot, tuli leida sobiv moment, kui kõik kolm olid vabad, iga kabiini hõivas üks rüblik, kes siis, keeleots suust väljas, valis vastavalt 01-02-03 ja siis oodati, milline teenistus esimesena kohale jõuab. 01 korrapidajale öeldi konkreetselt, et kohe poeukse kõrval põleb Žiguli heleda-heleda leegiga, 02-le räägiti midagi koledast kaklusest korvisabas ja 03 meelitati kohale loomulikult sünnitava naisterahvaga. Vingematel vigurväntadel oli kaasas stopper, sest sõlmiti ka kihlvedusid, kes esimesena jõuab. Tänapäeval selline sport tulemust ei annaks, isemõtlejatest kavalpead on koondanud telefonivalve ühe mütsi , et mitte öelda teki alla. Ise sellise meelelahutusega ei tegelenud, aga minu Lilleküla pättidest koolivendade hulgas oli neid mitu ja rohkemgi veel;)
Tervitused Armandile, Suurele ja Väiksele Peetrile:)

01-02-03

Kes ei mäleta ja kes pole kunagi teadnudki - need olid igale jõmpsikale teada numbrid nõukaajast : tuletõrje oli esimene, miilits tuli teiseks ja kiirabi jäi kolmandale auhinnalisele kohale. Tänasel kenal sügispäeval muru okastest-lehtedest puhtamaks roobitsedes meenus konfliktsituatsioon just selle esikohale tulnuga. Ega siis ennemuistsel ajal sellist uhket kompostiplatsi polnud nagu nüüd Rahumäel, kõik praht, okkad-lehed ja väiksemad oksad põletati ise ausalt ära. Aga siis mõtlesid targad pead välja, et see reostab jubedalt meie hingamisväärset õhku ja keelatigi klõpsti ära. Esialgu sellest suurt ei hoolitud, aga need, kes hoolisid, olid valvsad. Eks minagi lõin mõned aastad tagasi kenal sügispäeval keset õue lõkke lõõmama,, vedasin aga risu juurde ja hoidsin kenasti silma peal. Ei läinudki kaua, pool tunnikest ehk, kui sireeni unnates saabus vanal ZIL paakautol kohaliku komando masin, neil pole sealt Nõmme keskusest kauge tulla ka. Pidas viisakalt aia taga kinni, kiivriga onu ketras akna alla ja küsis konkreetselt: "Kas kustutad ise või tõmbame joa peale?" Ei mul polnud juga vaja, lippasin aga kastmiskraani juurde ja vedasin oma lohvi tulekahjusündmusele kohale. Masinamees vaatas minu kustutustööd hindavalt ja kui oli veendnud, et sellest lõkkest enam asja ei saa, kruttis klaasi üles ja sõitis järgmisele tulekahjule;)
Õhk oli igastahes kohe palju puhtam;)

Keskerakond loovutagu juhiload!

Keskerakondlik linnavalitsus pressib mingit äraspidist karistuspoliitikat ellu viies peale Kristiine Linnaosavalitsusele, et nood võtaks Kristiine Prismalt alkomüügi loa.
Huvitav küll, keda sellega karistada kavatsetakse? Omaaegses nõukaarmees karistati kogu jagu, tihti ka kogu rühma või roodu ühe toslemi pättuste eest, näiteks linnaloa äravõtmisega. Praeguse juhtumi puhul näib linnavalitsusest vaadates kogu Kristiine elanikkond olevat väärt ampulli naha alla ja kuna seda pole võimalik kõigile panna, siis võtame neilt kõigilt õlle-veini-viina ostmise võimaluse ära! Siit ka paralleel - Tallinna linnapea Edgar Savisaare liikluseeskirjade ränga rikkumise tõttu oleks täiesti asjakohane, kui Keskerakonna kõik liikmed oleks kohustatud samuti andma load hoiule ja miks mitte kasseerida neilt sisse ka sama kopsakas trahv!?
Õigusemõistmine Tallinna linnas pariteetsetele alustele!;)

Punto punane, Saab sinine, Toyota tolmune

Johtuvalt liikurvahendite teemaga pidevalt seonduvast remondivajadusest tuli mulle meelde mõne aasta tagune juhtum, kui minu kena ja tark (minust märksa kõrgema aikjuuga) naine oli sunnitud ise helistama autoteenindusse, leppimaks kokku tehnohoolduse aega. Mina nimelt olin otsustanud, et naise auto - naise asi ise asjatada;) Helistab siis ja ütleb ilusti auto margi ja numbri ja.... Tööde vastuvõtja ilmselt mudelit täpsustava küsimuse peale vastas armas naine, et sinine....Nüüd, juba järgmise autoga tehnohoolduses asjatades, kirjutab ta alati vajalikud andmed spikriks ette, et mitte ometi öelda: punane:)))

Meeste gerontoloogia-alane uurimus

Kohtume kursavendade kitsama pundiga üsna regulaarselt, tõsi, viimastel aastatel on neid kohtumisi nii objektiivsetel kui subjektiivsetel põhjustel vähemaks jäänud. Aga meenutades ilusamaid aegu, neid mis on mitte nüüd ja praegu.....;)
Kohtudes kümme aastat tagasi, oli põhiteemaks naised, nii omad kui võõrad.
Kohtumistel viis aastat tagasi, rääkisime-kiitlesime oma uute autode ja muude tehniliste vidinatega.
Nüüd kohtudes kraamib ikka keegi välja uue patentrohu pakendi ja justkui iseenesest lähevad teistegi käed taskutesse sobrama kaasasolevaid tabletivarusid ja ravimipurgikesi;)))

Pommitaja

Noorema poja kuulsusrika nimega jalkatiim võitis vihmas ja rajus, vastu-ja pärituult joostes provintsiässasid, kes neist liigatabelis kaks kohta kõrgemal. Kohal oli ka klassikaaslastest koosnev fännklaab, kelle mõned markantsemad hõiked vastasvõistkonna poistele:
Teise poolaja keskel: "Hakake koju sõitma, homme koolipäev!"
"Miks sa nii väike oled, kas hommikul putru sööd?"
Treenerile kah:"Mine karju kodus naise peale!"
Kohtunikule: "Prillid udused vä?"
Aga tegelikult tuli meelde hoopis aasta 2002, kui poiss alustas jalkatrennidega ja tema esimesel turniiril Tabasalus sain värava taga niisama vahtides kiirelt karistada, kui üks tema võistkonna 10 aastane jõmm virutas vasakuga sellise pommi, et see joonelt mulle vastu pead lendas ja langetas täis elujõus ja eluskaalus mehe nagu ......nagu pomm;)))) Sellega on nii (kuulake, lapsed, vana väravavaht teab ja räägib);), et kui lööki ei näe, sa võid automaatselt reageerida, aga tabamus on ikka nagu soolakotiga oleks saanud, st. võid ära kustuda. Kui näed lööki, pole miskit, isegi vastu pead saades jääd elama ja isegi püsti. Vot sellised emotsioonid valdasid mind ka täna, kui ilusale võidule pani punkti sellesama Pommitaja-Keveni pöiasirutus, mis raputas nii põiklatti kui posti ja vajus suhisedes värava tahanurka.Super!

Vinge vanaeit

Olin täna kursaõe juubelil ja nagu ikka vanainimeste sünnadel, kerkis jututeemaks inimeste vanus. Nimelt on mul au tunda peatselt 103 aastaseks saavat vanainimest. Ja-jah, ükssada kolm aastat on vanamuti silmad näinud nii eelmise, kui ka käesoleva sajandi jubedusi;) Millest selline edukus elulusrindel? Siin on kaks olulist komponenti - esiteks oli ta aastaid Tallinna TSN Täitevkomitee liige ja teiseks sööb juba aastakümneid igapäevaselt pisikese kilekotitäie erinevaid toidulisandeid. Tal on kõikide võrkturustusega tegelevate firmade kontaktinimesed sõbrad-tuttavad ja tema neile loomulikult nagu taevamanna. Ja kolmandaks, tuli veel meelde, see oli vist tema sajandamal eluaastal, kui ootamatult saabunud perearst avastas end haigeks möllinud vanainimese reipalt stepperit kiusamas. Sama stepper vedeles mingi aeg minu kodus diivani taga, ei mina jaksanud.....
Seega inimesed, olge valvsad - kommunistlik riigikord, küüslaugu-ja vitamiinitabletid ning igapäevane kehaline aktiivsus on edu pant, saavutamaks edumaad meie igapäevases võidujooksus surmaga!

Mina, päästja

Tiia viskas taas ühe palli lendu. Sedapuhku kirjutan enda nooremast pojast, kes majaehituse käigus poolvalmis trepist teiselt korruselt esimesele kukkus ja veel nii edukalt, et hammastega läbi põse. Ega mõelda polnud aega, kiirabi kutsumisest lühem tee oli sõita verise ja karjuva lapsega Mustamäe Haigla lastetraumasse. Eks siis kihutasime kah natuke, nii 80-ga ja esimesel ristmikul haakis end meie auto taha vilkureid kruttiv ja sireeniruigav politseauto. Ei mina hoolinud, andsin aga gaasi;) Jõudsin trauma ette, krabasin lapse sülle ja panin punuma. Politsei jäi pisut maha, kuid sai mu siiski välisuksel kätte. Siiski kohutas üleni verine ja karjuv poisslaps minu süles noored mehed ära ja mind lubati traumasse sisse. Poisil õmmeldi lihatükid õigesse kohta kinni ja jäeti üleöö sisse, et kontrollida peapõrutusega kaasnevat. Mind lubati kodusele ravile...;) KUi nüüd arvate, et politsei oli mu unustanud.....Ootasid kenasti minu auto juures, lasid mul puhuda ja arvasid, et kuigi oleks õigem olnud kiirabil kihutada lasta, piirduvad nad olukorra ohutust (õhtune tühi tänav) arvestades suulise hoiatusega. XWcJXOvcXx

Geigeigeigeigeri loendur

Mida küll mõtles isand J.W.Geiger, geigeri loendurit enda järgi nimetades???
Tea, kas sellega preili Kampuse või härra Ravalepiku lähedusse ikka võib minna?

Maffiamees number üks

Sellise lõbusa refrääniga lauluke kõlab mul praegu kõrvus, kui kirjutan siin noorema poja seiklusi ühes Lõuna-Eesti väikelinnas. Noortel oli õhtul kavas jalkameistrikate mäng kohaliku meeskonnaga ja kuna kohale jõuti varakult, siis sibliti linna peal ringi. Mingil hetkel jalutas poistele vastu mingi flaiereid jagav tüüp. Flaieril oli karmi näoga noormees, kõrvale joonistatud korralikult mõõttabel ja allapool kiri: "Seda isikut kohates helista agendile" ja lisaks telefoninumber. Tüüp selgitas ka asja, et too pildil olev sell on rikkunud mingeid kokkuleppeid ja sattunud maffia viha alla. Isiku leidmise korral pidanuks poisid teda jälitama, ühtlasi andes teada flaeiril olevale telefoninumbrile. Tasuks lubati 2500.-Kr. Poisid, va sindrinahad, teesklesid huvitumist ja indu, võitsid mängeldes oma vastase ja koju sõites hakkasid bussist maffiamehele teateid jagama stiilis, et mees läks sinna ja märkasime teda seal;) Maffiamees lubas mehed kahe tunni pärast peale saata ja pearaha kaasa võtta. Otsib poisse mööda väikelinna tolmuseid tänavaid siiamaani taga.....

Ma olen kepipoiss:)

Ei-ei, armsad lugijad, ärge nüüd ennatlikult rõõmustage, juttu ei tule hoopiski mitte suguelulistest üksikasjadest;) Nimelt istusime Primadonna avalik-õigusliku abikaasaga, keda ma edaspidi suvatsen suupärasuse eesmärgil nimetada Primadoniks, tema asutuse imeodavate hindadega puhvetis, jõime kohvi ja sõime kiluleiba ning filosofeerisime talvistel teemadel. Sõber on lisaks muudele headele omadustele pärjatud sportlane, koguni kohaliku tähtsusega spordiklubi juhatuse esimees. Nii mõnestki sportlikust seigast olen eespool juba kirjutanud, aga nüüd on tublidel vanainimestel plaan sõita veebruaris toimuvale Finlandiahiihtole,kusjuures see sõit ei toimu üldse mitte esimest korda. Esimest korda toimub see, et mind meelitati kaasa ja kuna ma suusaspordiga objektiivsetel ja subjektiivsetel põhjustel sinasõber pole, siis leppisimegi kokku, et tema võtab suusad, mina tassin tema kepid! Olen suusatiimi kepipoiss. Kahjuks, aga kes teab- ehk ka õnneks, pole see mitte Kiku tiim.....

Sm. Karl Vaino unistus täitunud

Mida ei suutnud KGB tehnikaspetsid ega EKP administratiiv-organisatsiooniline pool, selle tegid ära meie põhjanaabrid - alates tänasest tavaantenniga põhjarannikul Soome TV-d enam ei näe. Kapitalism on nihkunud tehnikavigurite ühendamise taha, millega täna õhtul noorema poja särava mõistuse ja pikkade näppude abil ka tegelema asume.