Mina, päästja

Tiia viskas taas ühe palli lendu. Sedapuhku kirjutan enda nooremast pojast, kes majaehituse käigus poolvalmis trepist teiselt korruselt esimesele kukkus ja veel nii edukalt, et hammastega läbi põse. Ega mõelda polnud aega, kiirabi kutsumisest lühem tee oli sõita verise ja karjuva lapsega Mustamäe Haigla lastetraumasse. Eks siis kihutasime kah natuke, nii 80-ga ja esimesel ristmikul haakis end meie auto taha vilkureid kruttiv ja sireeniruigav politseauto. Ei mina hoolinud, andsin aga gaasi;) Jõudsin trauma ette, krabasin lapse sülle ja panin punuma. Politsei jäi pisut maha, kuid sai mu siiski välisuksel kätte. Siiski kohutas üleni verine ja karjuv poisslaps minu süles noored mehed ära ja mind lubati traumasse sisse. Poisil õmmeldi lihatükid õigesse kohta kinni ja jäeti üleöö sisse, et kontrollida peapõrutusega kaasnevat. Mind lubati kodusele ravile...;) KUi nüüd arvate, et politsei oli mu unustanud.....Ootasid kenasti minu auto juures, lasid mul puhuda ja arvasid, et kuigi oleks õigem olnud kiirabil kihutada lasta, piirduvad nad olukorra ohutust (õhtune tühi tänav) arvestades suulise hoiatusega. XWcJXOvcXx