Seisan Balti Jaama kõrval busside parklas - seal, kus tegelikult seista ei tohi, aga mina kujutasin ette, et olen liinibuss ja lisaks teeme me bussipargile seal ühte tööd. No pean tõe huvides lisama, et ma ei seisa, hoopis ikka istun autos ja klõbistan telefoniga. Peaaegu et võpatan, kui kuulen koputust aknale, alles olid need politseid ja kurjade silmadega mees.....Aknale toksib mitte tihane ega isegi rähn, aga hoopis veidra räti-baretikombinatsiooni pähe sokutanud ebamäärases eas naisterahavas. Allapoole ei näinud, tööpäeviti sõidan kõrgema autoga. Lasen akna alla ja jään kannatajanäoga ootama, mis siis nüüd??
-Ljooža desjatj, stooja pjatj!- teatab tädikese punnpunane suu.
Vahin ilmutist juhmi näoga ilmselt piisavalt kaua, sest tädike lööb mõttes käega ja taarub porisedes eemale.
Rääkis mingist trahvist või? Aga ma ei seisa ega lama, hoopis istun autos??
Tükk aega hiljem sain alles asjast aru, siiamaani imestan....;)
9 comments:
Odavalt pakkus siis. Ju Sa vist olid seda nägu, et rohkem ei tasu küsida... :P
Kellele kallis mees, kellele odav...;)
noh mu meelest ka meelitati Marseilles, otse minu silma all...ja ei häirind tädikest,et oma naine kaasas oli...vat keeruline see meeste elu...(loe mu blogist,seal on terve sissekanne sellele tähelepanuväärsele hetkele pühendatud)
meest* (väike trykiviga eelmises kommendis, kolmas sõna algusest)
Kaja, aitäh soovitamast, kogu aeg salaja loen;)
tädi ise oli odav... väga odav.
see oli ju hea kaup!
:D
häh, mis sa siis salaja loed, ma ju jummala avalikult letti löödud :)
vähemalt hinna saime teada, mida küsida :) ;D
täiesti teine teema tuli päevakorrale - vaheta mu blogi aadress, uus on http://karuema.blogspot.com/
Post a Comment