Liiklesin Pärnust kodu poole, tempomaat peal ja sätitud nii 100 kanti, natuke üle. Lapsed olid ilusasti köietatud, eilne kannuke õlut õhtusöögi juurde ammugi organismist lahtunud. Põõsas passiv politseionu annab peatumismärguande. Lasen vaikselt teeserva, avan akna ja onu kõmistab komandohäälega selle tavalise tervituse. Mul poiss oli just auto kiikumisest magama jäänud ja mina üsna tasa, huuli liigutades teatan politseionule, et palun natuke vaiksemalt, laps jäi just magama. Politseiinimene aga tõstab hoopis häält, ilmselt arvas, et ma ei kuulnud ja lisab eelöeldule, et ma ületasin kiirust....No tule taevas appi, jälle!;) Pöördun kaaslase poole ja sama tasase ja vagura häälega avaldan arvamust, et vist on politseikooli vastuvõtutingimusi oluliselt lihtsustatud - nüüd saavad ka kurdid kooli sisse. No mis te nüüd arvate? Loomulikult polnud polisteionu kurt, isegi väga terava kuulmisega oli;) Kõlas maagiline number - 102 ja arvake kolm korda, kas see kiirus oli aktsepteeritav või nõudis kohest trahvikviitungi väljakirjutamist?
Seetõttu teengi ettepaneku, et Vabariigi juubelile kohaselt sõitkem aasta lõpuni jäänud 311 päeva 90-ga:)
Hellele personaalselt - Paradiis oli ülekoormatud, teenindus sellest hoolimata hea, kõik jäid rahule:)
4 comments:
Inimene peab eksima kolm korda, siis jääb meelde. Kolm korda peab kuulma üht ja sama, siis on kindel.
Ilusat õhtut teleka seltsis! Või on Sul paremat?
Personaalselt - kõike head!
Kui Sa ise oma üleskutset järgida suudad, on juba väga hea. Muide, suvekuudel on mõnel pool siiski 110 ju lubatud, ega siis pea aeglasem olema.
Ilusat õhtut
Aga sa ju sõitsid kiiremini. Oleksid tempomaadi pannud kriips alla saja oleks asi korras olnud.
Meie peres on see juba traditsiooniks saanud, et iga aasta 24. veebruaril saame trahvi :D
See aasta oli esimene erand, vedas! :)
Post a Comment