01-02-03

Kes ei mäleta ja kes pole kunagi teadnudki - need olid igale jõmpsikale teada numbrid nõukaajast : tuletõrje oli esimene, miilits tuli teiseks ja kiirabi jäi kolmandale auhinnalisele kohale. Tänasel kenal sügispäeval muru okastest-lehtedest puhtamaks roobitsedes meenus konfliktsituatsioon just selle esikohale tulnuga. Ega siis ennemuistsel ajal sellist uhket kompostiplatsi polnud nagu nüüd Rahumäel, kõik praht, okkad-lehed ja väiksemad oksad põletati ise ausalt ära. Aga siis mõtlesid targad pead välja, et see reostab jubedalt meie hingamisväärset õhku ja keelatigi klõpsti ära. Esialgu sellest suurt ei hoolitud, aga need, kes hoolisid, olid valvsad. Eks minagi lõin mõned aastad tagasi kenal sügispäeval keset õue lõkke lõõmama,, vedasin aga risu juurde ja hoidsin kenasti silma peal. Ei läinudki kaua, pool tunnikest ehk, kui sireeni unnates saabus vanal ZIL paakautol kohaliku komando masin, neil pole sealt Nõmme keskusest kauge tulla ka. Pidas viisakalt aia taga kinni, kiivriga onu ketras akna alla ja küsis konkreetselt: "Kas kustutad ise või tõmbame joa peale?" Ei mul polnud juga vaja, lippasin aga kastmiskraani juurde ja vedasin oma lohvi tulekahjusündmusele kohale. Masinamees vaatas minu kustutustööd hindavalt ja kui oli veendnud, et sellest lõkkest enam asja ei saa, kruttis klaasi üles ja sõitis järgmisele tulekahjule;)
Õhk oli igastahes kohe palju puhtam;)