Pealkirja näppasin muidugi ETV-lt. Tuhnisin täna jälle sahtlites, kolistasin mööda riidekappe Su kraesid nuhutades, kõik olid tuttavad lõhnad. Vastuvaidlematult kasutasid Sa ainult minu kingituid. Isegi kingad nuusutasin üle. Sinu pisikese jala lõhn oli alles, ainult neis uusimates, mis Sa Hispaaniast tantsuklõbistamise jaoks ostsid, seal oli veel tehase lõhna alles. Kella leidsin. Kinkisid selle mulle 6..7 aastat tagasi sünnipäevaks - ei mingi Rolex, tavaline japside keskmine. Mingil ajal sai patarei tühjaks ja otsustasin hakata randmekellata elama, telefon ja auto- ning seinakellad ju. Kui kell ei tiksu, kas siis on see ajatu kell? Nüüd panin randmele, homme vahetan ka patarei. Lollakas, mis???
Aga vaat ei lähe üle, vaat ei lähe ja ei lähegi...
Ehhhh, niikuinii võtan homme selle postituse maha, aga sain vähemalt välja kirjutada.
2 comments:
aeg on veel noor. see ootamas ja mõistmatus viib pikaks ajaks rööpast välja. aga saame hakkama, eks ju. sa ju tead ,et sa ei ole üksi.
Valu ja nukrus on ka vajalikud tunded, hea, et saad neid siingi välja elada. Ja on inimesi, kes Sinu peale toetava tundega mõtlevad.
Post a Comment