Sunday, December 23, 2007

Neoon kangialuste kohal vol.2


Esiklaps kinkis jõuludeks. Ei kuulanud isa sõna - olin ju ka temale öelnud, et mingeid kinke ei tee ega soovi. Mõlemat olen rikkunud, natuke lastele kinkinud ja natuke ise kinke soovinud. Näiteks sellesama raamatu. Lisan ühe kriips-kraaps luuletuse

SÕBER

Lihtsalt. Nagu kohvikusse.
Mulle kohta hoidma.
Läksid. Sinna, kus ei kuule:
ema oigab

Läksid.

Sulle, kes sa kõikidele
abi leida osand,
ükski meditsiin ei leidnud
tagavaraosa.

Sulle

Nõudis mingi tobe tabel
sinu lahtri täitmist.
Siiralt südametu kabel
küünlad läitis

Kabel.

Üle abitute õite
taevakelli kõmab.
Hetke raskemaks vaid võite
teha, sõnad.

Sõnad.

Läksid.Vapustavalt lihtsalt.
Surm ei ohka.
Läksid nagu kohvikusse
hoidma mulle kohta.

Kohta.

Hallis päevas üksijäli
lume udusuled.
Tulemata tulemised
nüüd kord tasa tulen.

Tulen.

1 comment:

Ti:a said...

ei tohi mõelda ja sõeluda ainult kurbi mõtteid.
ise veel igavesti hea inimene.

ma ju küll proovin seda sinu jõulusoovi täita, aga kohe mitte ei saa paremaks keerata, kui ise kaasa ei aita.

mina sain ka raamatu :) :)