Ristilt. Tammepuust ristilt. Mõneti on see arusaadav, rist oligi mõeldud ajutisena, kuni kevadeni ja see roostevabast plekist tähtede liimimine käis kah kiirkorras, morgi kõrval, töömehe auto avatud pagasnikus. Kas oli lakikiht veel liiga värske või liim vilets, ei tea. Esimesena kukkusid novembri keskel pärgadesse kaks äärmist tähte, iga käimiskorraga avastasin taas mõne langenu. Enamiku leidsin üles, aga ka veel tänase päeva seisuga on kadunud K ja üks A. Huvitava kokkusattumusena kukkus viimane täht just 40. päeval. Ja veel huvitavam kokkusattumus on see, et mul on peale 40. päeva ja tähtede langemist hüppeliselt kergemaks läinud. Mitte tasa-tasa, sammukeste haaval, aga just nimelt hüppeliselt. Ka lausa füüsiliselt on kergem hingata. Eriti küll veel ei julge täiel rinnal, mine sa tea....
Ära rõõmusta, lohutas üks hea tuttav, ka raske kaotuse läbielanu, tagasilöögid tulevad. Nojah, jõulud ja aastavahetus ja.....
Aga 40. päev ja langevad tähed ja....see ei ole kokkusattumus.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
5 comments:
Hea meel Sinu pärast.
väljast lapiline, seest sapiline - ehk on nüüd vihateraapia ka läbitud etapp. Naeratan tasa Su edusammude üle.
Ei, see ei ole kindlasti kohe kokkusattumus. See 40 päeva on oluline ja kuigi hiljem tuleb raskeid päevi veel (kindlasti kohe), on üks etapp läbi.
Soovin vastupidamist.
aga kallis inime, me elame need ka koos üle ,eks.
Hea on teada, et Sul on kergemaks läinud. Muidugi tuleb igasuguseid aegu ja kindlasti ka raskeid, aga kõige olulisem on ikkagi Sinu enda TUNNE. Mu head mõtted on koos Sinuga.
Post a Comment