Oli üheksakümnendate keskpaik, karm olelusvõitlus rajas teed helgele kapitalistlikule tulevikule. Kuid meie sõbraga olime kinni endi hämaras sotsialistlikus minevikus, kus peamiseks naudingusubjektiks oli naiseihu, mitte isikustamata mitmevärvitrükis rahapaber. Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb kohe tunnistada, et sõber oli pisut vindine, mistõttu meelitas mu kaineks autojuhiks ja lubas näidata minu ausale ja siirale südametunnistusele midagi ennenägematut. Porita kangialusest läbi, mööda kitsukesi keskaegseid trepikesi kolmandale korrusele ja olimegi neoontulede plinkivas valguses. Miskipärast tuli meelde Arvi Siig. Muide, just ilmus tema kogumik-telliskivi, peaks ostma. Niisiis, olime jõudnud stripibaari. Kohe astus ligi turske sisseviskaja, juhatas meid lauda ja tõi ilma küsimata kaks tervitusnapsi. Siis me rõõmustasime, nende hinda ei öelnud ju keegi;) Küsiti, mitut tüdrukut näha tahate? Kõiki, oli sõbra konkreetne vastus....Lavale tatsas kaks slaavitari, üks nühkis paar minti end vastu kroomposti nagu kiimas metssiga, teine lehvis ükskõikse näoga niisama ringi. Kuna nad olid niigi napilt riides, siis nende paari hilbu ärakoorimine käis kiirelt ja vupsti! olid nad lavalt maas, ning kohe sülle ronima - üks ühele, teine teisele. Mina olin välismaa filmidest näinud mida sel puhul teha. Tegin siis seda ja teist ning lõpetuseks haarasin varem püksitaskusse valmispandud 50-kroonise ja toppisin selle tüdrukule kuhugi püksi. Silmanurgast jõudsin märgata sõbra hämmelduses nägu ja kui minu "eksootiline tantsijatar" lahkus, noogutasin sõbrale julgustavalt - tee nagu mina, just-just. Sõber haaras mõru näoga tengelpunga järele ja sügava ohkega libistas tüdrukule värvli vahele....500-kroonise;) Nüüd vajus mul suu lahti. Me mõlemad tundusime aga daunidena ilmselt siis, kui toodi jookide arve, mis pehmelt öeldes üllatas ka minu erinevaid numbreid näinud silmi;)
Aga vaene sõber oli neoonvalguses märganud ainult viit ja nulli ja miskipärast järeldanud, et tõelised mehed kütavad paari minuti sületantsu eest ikka viiesajasega:)))
Päris ausalt - enam stripibaarides käinud ei ole!
4 comments:
Minagi olen stringide vahele raha sokutanud oma 15 a tagasi:) Vist 25 kr, kui õigesti mäletan... ja sedagi peamiselt seetõttu, et mu lauanaaber tookord vaid 2kr vms piirdus. Ilus strip oli, seda mäletan ka. Aga parima stripi kirjelduse rääkis kunagi Peeter Volkonski Ööülikoolis. Kui leian, panen lingi.
No ilusa stripi eest võibki vähe maksta, me ikka pärast endiõigustamiseks arutlesime, et nii koleda stripi pidi kiiresti ära lõpetama, sestap ka sellised üüratud numbrid;)
Millegi lõpetamiseks on vist kergem tõesti suuri summasid välja käia:)
Aga link on siin - loo nimi "Vabanemisest". Head kuulamist (nõuab pisut aega, sest Volgile meeldib end kuulama panna;-)
http://www.ylikool.ee/et/13/peeter_volkonski
Kujuta ette - kuulasin ka seda loengut!! Selle stripi osa, venelaste süüst ei viitsinud kuulata.
Post a Comment