Kruiisisin mingi päev piki mereranda ja Tabasalust alla kordoni poole sõites on üks igavenekena koht, kus nõukaajal sai mitmeid ilusaid hetki veedetud. Oligi nagu kevadepoolne aeg, mina olin igatahes pisiülemusele kohaselt valges lipsustatud särgis ja heledates pükstes. Peale ilusaid hetki pankrannikul pöörasin aga Žiguli nina linna poole tagasi ja hakkasin nõlvast üles gaasitama. Ilmselt oli peale öist vihmasadu mitmeid huvilisi käinud juba enne meid ilusaid hetki veetmas ja kordoniteele suunduv nõlvak oli muutunud meie autole läbimatuks. Kamandaisin siis mingil hetkel kaaslase rooli ja üritaisn ise oma karujõuga tagant lükata. Kui siis aga naine gaasi andis, oli minu hele kevadrõivastus kui võluväel muutunud kamuflaažmundriks, millel veidra lisandina mudast tilkuv lips. Sörk-sörk-sörk suundusin praeguse lollideküla suunas abi otsima ja õige pea, paarisaja meetri pärast avastasin taluõul mingid tüübid viina lahendamas. TÄieliku üllatusena tuvastasin ma maamatside hulgas kunagise teretuttava keska-aegsetelt läbudelt - klassivenna trenni-ja joomakaaslase Andres Sauteri.
-Tere Andres-, hõiskan ma kergendatult, -tulge aidake auto välja tirida!-
See niiöelda Andres vaatab mind kerge peakallutusega ja kandilist klaasi käest laskmata teatab, et Andres ta ei ole, aga kui Peetrist piisab, siis võib aidata küll.
Töllid leidsid kuuri alt mingi igavese jämeda kanepiköie, kuuri tagant turtsuva ja puhiseva vana Volga, mina kui permanentselt porine jäin tagant lükkama, vend Sauter kinnitas köie ja poole tunni pärast olimegi linna rüpes.
Kuidas ma toonasele abikaasale kamuflaažülikonda selgitasin, enam ei mäleta...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
8 comments:
Vaat siis milline seikleja... :)
Peeter Sauterit ma tean, ta õppis tegelikult näitlejaks.Hiljem hakkas kirjanikuks. Olen teda isegi laval näinud.
Kas Andres Sauter on ka olemas või oli keelevääratus?
Andres on Peetri vanem vend, koolis tegeles üsna edukalt viievõistlusega. Nüüd juba tükk seltskonda oskab mind tuvastada;)
Kahjuks ei oska.
Ei oska tuvastada jah, lihtsalt on seiku, mis tutvustavad Sind huvitavate külgede pealt... :)
aga mina tean :) vot! ;)
aga ehk ongi parem kui me teame vaid nii palju kui me teame...
Ma arvan ka, et alati ei pea teadma, kellega on tegu, kuigi olen saanud blogides ka üllatuste osaliseks, olles kaua aega kellegi blogi lugenud ja siis äkisti tuleb välja, et tegelikult tean, kes kirjutiste taga on. Aga see ei muuda ju midagi. Siis lihtsalt loen tuttava inimese blogi.
Post a Comment