Ma vajan viharavi, avastasin ma eile keeglisaalis asjatavaid emmesid ja nende pisilasi vaadates.Kasutades kirjandusklassikat - nagu kreissaega lõikas - kui lapsed hüüdsid emmet või emme õpetas last kuuli veeretama. Olime poja ema sundusel läinud keskmisega kuule veeretama, ühe vooru võitis tema, teise mina. Käis ja patsutas mind sõbralikult seljale. Kaotuse puhul. Ja üldse on sihuke sõbralik poeg mul. Siis olen liikluses agressiivseks muutunud. Paar päeva tagasi panin isegi politsele kitse, kui mingi mölakas arvas, et ma kuidagi ebaadekvaatselt talle ette keerasin. Lendas minust vilinal mööda ja ette jõudnult pidurdas järsult. Ma oleks võinud talle sarvedega muidugi jalgevahele äsada, olin vana autojurakaga, aga selle asemel sõitsin tal siivsalt sabas, samal ajal ärevusest hingeldades politseoperaatorile tema autot kirjeldades. Ma tahtsin talle tõesti väga-väga midagi halba, kasvõi paari minutit teeveeres politseiga vestlemist.
Ma vajan viharavi.....
Ja igasugust muud kõikvõimalikku ravi veel. Ja üldse, ma ei taha enam kirjutada.
skip to main |
skip to sidebar
Blog Archive
-
▼
2007
(102)
-
▼
November
(22)
- Minu elu
- Garderoobi valik
- Jõulusokk
- Rahaveski
- Eelmäng ja järelaitamistunnid
- Pintsak nr. 54
- Mr. Krappi viimane lint
- Pissi, poja, pissi!
- Ja sajandist on pikem kuu
- Su tagumik on nii ilus
- Kole ja koledam
- Kohtumine kirjanikuga
- Õnnelikud inimesed
- Ajalik ja ajatu
- 3737 päeva
- Haiglamälestused (nothing personal)
- Kirikusse või raamatukokku?
- Avariid elus ja sinus eneses
- Esimene naeratus
- Nagu elust
- Viharavi
- Nutt ja hala
-
▼
November
(22)
About Me
- joodikupoeg
- Väljast lapiline, seest sapiline, ilma nõela pistmata pilte täis
5 comments:
Ära siis kirjuta mõnda aega, kui nii tunned.
Viha kohta - eks see tuleb välja elada. Kõige ohutum viis oleks kuskil hunnik puid kirvega halgudeks peksta, kui Sul võimalik oleks. Portselanipoodi, mida kildudeks trampida, ma Sulle soovitada ei oska.
Viha on üks leina vorme, olen kuulnud. Viha on ka üks ürgsemaid emotsioone(mitte vihkamine). Kui viha aitab, siis pole seda vaja karta.
Mis puutub karma võlga, siis mina skeptilise inimesena seda ei taha uskuda.
Kes siin ikka arvestust oskab pidada, mis juhtub selle pärast, et on mingi võlg tasuda, ja mis selle pärast, et on õnnetu juhus või salakaval haigus.
Surevad ka lapsed, rikkad ja vaesed, noored ja vanad, head ja halvad inimesed.
Kui ma oskaksin nõu anda, siis ma annaksin. Ela oma tunded välja, toetu headele sõpradele ja oma lastele.
Kirjuta blogi, kui see aitab. Ja kui ei taha, ära mõnda aega kirjuta.
Soovin südamest jõudu raskest ajast välja tulemiseks.
Püüa viha välja elada moel, mis sind ennast ega kedagi teist ei kahjusta, ära jäta seda enda sisse. Viha on täiesti normaalne emotsioon ja mulle meeldib, et julged seda tunnistada ja sellest kirjutada.
Usalda oma sisetunnet - kui Sa ei taha, siis Sa ei pea kirjutama.
Aga ma mõtlen Sinu peale ja saadan Sulle toetavaid mõtteid...
Vaata ka minu blogisse! Kirjutasin sinna ka.
kui keegi liikluses laiab, siis vestlus politseiga võib talle olla küll ebameeldiv, aga pikemas perspektiivis siiski kasulik.
nii nagu haige hamba ravimine on lühikese aja jooksul ebameeldiv, aga pikemas perspektiivis aitab märksa suuremaid ebameeldivusi vältida
liikluses sigatsejale politsei kutsumine on heategu nii sigatseja kui kaasliiklejate suhtes.
ainult politsei, vaesekene, peab sellevõrra rohkem rügama
Post a Comment