Täna viis kuud tagasi, täpselt keskpäeval lülitati Teda elushoidvad aparaadid välja. Mina juures ei olnud, sõitsime tüdrukuga kaugemale ära, lasime hingel minna. Usute te inimese hinge olemasolusse ja hingede rändamisse? Mina ettevaatlikult usun.
Leidsin isegi saidi, kus mu eelmine elu kenasti kirjas ja nagu arvata oli - olingi eelmises elus naine;) Nõid kusjuures......Öhhh.
Juba mitu päeva on Maarika hing mind vaatamas käinud, ma ei ütleks, et lausa kimbutamas, aga vaatab seal toa paremast pimedast ülanurgast ja niimoodi tõsiselt nagu tahaks midagi öelda, millegi eest hoiatada või tegematajätmiste eest noomida. Lisaks nägin öösel pikka ja väga selget und sellest, kuidas me mingil ühisel reisil ei pääsenud kuidagi koju tagasi, Tema oli ühel pool rauast varbaeda, mina juba teisel, niiöelda õigel pool, ootasin Teda järele, aga ei teinud midagi aitamiseks. Maarika ronis ja ronis ja siis sain äkki aru, et ta ühte kätt ja jalga ei saa liigutada, ronib nagu haavatud orav....Siis palus Ta mu abi, kutsu kiirabi, ütles. Aga ma ei teinud mitte midagi, lihtsalt seisin ja vaatasin nagi Loti naine:( Jälle tiksuvad peas mõtted, et miskit läks tol õhtul valesti, kindlasti oleks saanud ja pidanud midagi teisiti tegema. Poja on kah natuke tõbine, ei päästnud teda maale vanaema juurdegi. Äkki on Ta mures oma lapse pärast, peaks ehk uuesti arstile minema? Käisin ja rääkisin ristiga, kalm on veel lume all, aga mõne nädala pärast tuleb pärjaroheline ära koristada ja et siis kõle ei jääks, peab midagi sinna istutama vist, eks ma küsin nõu, olen rohenäpluses otu.
Ülestõusmispühad....., jahhh
10 comments:
Maailmalõpust kohutavam on igaühe isiklik traagika.
Hing peab olemas olema (on!), miks ta siis ei võiks rännata ja käia kodus(hingedepäeval ja muul ajalgi).
Naine ja nõid? Päris hirmutav...
Küllap see Maarika hing on, aga mida ta Sulle öelda tahab, pead ise välja nuputama. Selle päeva juhtumistega ennast küll vaevata ei tasu (kuigi see on loomulik tunne), vahel asjad lihtsalt lähevad nii ja mitte teisiti.
Aga et Sa enne naisnõid olid - no selge siis, miks Sa nüüd naistega nii hästi läbi saad, Sa ju tead, mida nad tahavad :D
Kurvad mõtted tänaseks päevaks. Küllap aeg-ajalt käivad ikka need mõtted, et midagi oleks pidanud teisiti tegema ja et kui oleks teinud, äkki oleks siis kõik hoopis teistmoodi. Me ei tea seda ja on parem, kui sellele ei mõtle. Sest muuta ei saa midagi ja keegi ei tea ju - kui teinuksid midagi teisiti, võib-olla oleks siis põhjust ennast süüdistada palju rohkem. Me ei tea, mis saanuks siis.
Praegune unenägu ehk väljendabki alateadvuses omaenda süütunnet. Räägi Marika hingega, ehk annab ta Sulle vastuseid, miks ta Sinu juurde tuleb ja miks tal Sinu arvates on põhjust Sulle midagi ette heita. Pigem oled küll ise häälestunud enda süüdiolekule kui et Marika seda arvaks. Kallipai.
Tahtsin veel soovitada, et lapse pärast ja enda pärast ka mine ikka veel arsti juurde, kuigi nad midagi ei tea ja elavad üle-eelmises sajandis...
Sa ütled, et usud (ettevaatlikult) hinge olemasolusse. Järelikult pead hakkama uskuma ka seda, et Sinust ei saanud sõltuda see, mis juhtus - hing ja saatus on pisut nagu sugulased.
Et oleksid saanud midagi teha?
Ei oleks.
Mitte mingil juhul ei oleks.
Kui ligidal peaks olema kiirabi, et sellises olukorras päästa?
Meil oli kiirabiautojuht-parameedik.
Oli parajalt tegus tööpäev, aga temal valutas hammas. Võttis tablett tableti järgi. Tablette kiirabikohvris ikka jätkub.
Lõpetuseks elustas tänaval üht potisinist narkomaani ja ... varises kokku.
Aneurüsm.
Suri haigla vastuvõtutoas.
Maarika oli nagu ilus kingitus su elus, tuli, oli ja läks.
Hea, et me elus on ka väga ilusaid aegu ja inimesi, keda õnne- ja tänutundega meenutada.
Uau, kust kohast Sa selle saidi leidsid, kust oma nõiaksolemise asja lugesid? Tahaksin ka nii teada, kes ma olin :)
Hing on ja hing rändabki!
Mu ema kohtas üht lastekodulast ja too laps tõmbas teda kohe enda poole.
Lähemal vaatlemisel selgus, et poisil oli täpselt sama silm samamoodi rohelise-pruuni-kirju nagu minu kadunud vanaemalgi.
Taustatööd tehes selgus, et täpipealt 10 aastat hiljem, minu vanaema surmaaastapäeval sündis too poiss, kes oli meie jaoks täiesti tundmatu, kuid sattus läbi mitme juhuse meie teele.
Nüüd on lood nii, et pisike põngerjas tahab koguaeg teise Eesti otsa sõita ja minu vanaema haual käia. Ta läheb sinna, seisab seal mõtlikult ja astub vaikides auto poole tagasi..
Hingerahu..
Usun ka, et pigem püüab Marika ehk öelda, et näe, ma ei ole haihtunud olematuseks. Ma olen ikka teiega, mis siis et mitte käegakombatav. Ja ehk on mures sinu ja su süütunnete pärast. Osalt ei pidavat hinged ise uskuma, et nad enam reaalselt oma lähedaste elus ei osale. Võibolla ta imestab, et miks süüdistad ennast ja kurvastad kui tema ju ei olegi niiväga kuhugile läinud ja ikka vaatab teid et kuidas elate ja samme seate. Tema enda jaoks on ta ju täiesti olemas ja tõenäoliselt kavatseb silma peal pidada, et kuidas lastel läheb ja kuidas mees ka hakkama saab.
Elu enne elu / Helen Wambach. Elu pärast elu / Raymond A. Moody...hingesse uskujatele ja uskmatutele...annab mõtteatnet ja lohutust.
satun ikka ja jälle siia
olen seisnud isegi abikaasa haual
ja tihti virgunud üles selle peale et ta istub mu toas ja justkui tahab mulle miskit öelda
ma isegi arvan mida võid tunda
nii tahaks teada kuidas sul käheb
kuidas kasvavad su lapsekesed!!?
sa ole läinud mulle väga hinge ja see on kurb et ei tea mis teist edasi sai
head uut aastat ja kõike kaunist sulle ja su perele
Post a Comment