Thursday, February 7, 2008

Mina olen hoiupõrsas, et mitte öelda siga


Jah, just selline, pigem siiski alumine. Nimelt on minu pealael kah nüüd üks liigne pragu, mille põhjustas laetala pähelangemine, mis omakorda oli tingitud nii Murphy kui garvitatsiooniseadusest. Et kui oled valel ajal vales kohas, eriti veel kiivrita, kukub sulle kindlasti midagi ebameeldivat pähe. Eelmine kord oli see aastal 90, kui Soomemaal, Rautatientori trammipeatuses oodates sittus mulle pähe mingi tundmatu lind, tookord oli mu pea õnneks kaetud shiki kaabuga;) Kõrvalseisnud niiöelda soomlasest niiöelda äripartner oli tõsiselt nördinud - see pidavat tähendama head rahaõnne. Oskab keegi öelda, mis õnne nüüd minul oodata on? Kuigi mõned mulle lähedalseisvad inimesed mind tungivalt EMO-sse ajasid, andis jääpatarei kombinatsioonis rohke hulga paberrättide ja haavaliimiga sama tulemuse. Pea ei valuta, reageerin adekvaatselt, täna üritasin juba kärna kratsida;)
Põrsas on materialist.netikuller.ee kodukalt

5 comments:

kukupai said...

Oi, igaks juhuks vestle arstiga sel teemal ka. Kerge põrutus võib hoopis hiljem tunda anda, näe, mu poja tunnistati maeiteamitme aasta taguse põrutuse pärast ajutiselt kaitseväekõlbmatuks. Sul olulisemad asjad elus ajada veel ju.

helle said...

Lugesin 2x läbi, et ikka õigesti aru saaks. Sul kukkus laetala pähe ja Sa oled veel elus?
Kui peab kiivrit kandma, siis peab. Nüüd aga tuleb lamada ja seisundit jälgida.

Ti:a said...

rääkides kodanik X:ga juhtunust ja soovitades tal pilti teha haavast, tõdes kodanik X, et isegi punase pastakaga noolt juurde vedades, et tule pildist midagi välja.
tundus möistuse juures olevat.... ja lubas järgmine kord kiiresti sisse ja välja joosta või enne sisenemist jalgu trampida, et talad ja ülevalt naabrid enne tema sisenemist alla kukuksid.
kalllllllli :)

joodikupoeg said...

Aga armas Helle, kelle seisundit ma lamades pean jälgima?:) No olgu ei kiusa. Laetala oli plekist, mitte mingi betoonjurakas. Nagu eelkirjutaja teab on tagasivõidetuks tunnistatud ja et kõikausaltüle rääkida, tunnistan, et telefoniekraanilt oli eileõhtul minu juustepahmaka sees toda haava tõesti üsna raske tuvastada, tänaseks on arm märgatav, aga see on juba eilne lumi.
Lähen nüüd lamama, ühtlasi püüan jälgida, et ma midagi ohtlikku lamades ei teeks:)

Segasumma Saara said...

Ohsaprohvusküll!!!