Selle loo jutustas mulle tütar paar päeva tagasi Hiiumaa poole kihutades
Otsustasid tüdrukud langevarjuga hüpata., kõik muu nagu elus tehtud. Mehed-lapsed jäeti koju küüsi närima ja läbiti dessantniku kiirkursused. Relvi, tõsi küll, naistele ei usaldatud. Hüppas Erle esimese korra, hüppas teise, hüppas tüki kolmandatki, aga.....Algajate hüppel tirib sihuke lint sul meduusi (see on põhilangevarju avaja ehk starter) välja, meduus peaks õhuga täituma ja omakorda siis põhivarju ranitsast välja sikutama. Kolmandal hüppel aga juhtus nii, et Erle tegi paar kukerpalli ja meduus kruttis end ümber tema randme. Tüdruk haras rõõmsalt meeduusitroppidest kinni, arvates neid põhivarju omaks ja takistas seega veelgi enam põhivarju avanemist. Õnneks märkas ta ise üsna kohe, et langemine on tavatult kiire ja üles pilku heites ei näinudki enda kohal kummuvat kuplit. Algajate hüpped tehakse kuskil 2000....3000 meetri vahel, seega võitluseks meduusiga oli aega väga vähe. Erinevate akrobaatiliste etüüdidega õnnestus Erlel meduus endast vabastada ja 500 meetrit enne maapinda avanes põhivari. Kuusikult linna naasnud, mõtles tüdruk enne pere juurde naasmist pargipingil tükimat aega elu ja selle rõõmude üle järele ja otsustas edaspidi piirduda hüpetega köögitaburetilt.
Saturday, July 28, 2007
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment