Seksimaraton

Ega ma jäta, kirjutan täna ühe loo veel -kuidas me sõbraga Amsterdami maratonil käisime. Sõber jooksis ikka ka, mina ei jooksnud. Korra pidin kiiremini liigutama, sest ma olin kontrollpunkti hilinemas, olin ju veekandja;) Et miks Amsterdami? Sest peale maratoni oli kindel plaan kergemeelseid rasket tööd tegevaid naisterahvaid külastada. Maraton sai kuidagimoodi joostud, higihais maha pestud, puhtad alukad jalga ja......ei tahtnudki nagu enam kuhugi minna, niigi oli soe ja mõnus. Peale pikka pikutamist ja tulevase loodetava elamuse plusse ja miinuseidn vaaginult said päkad tuliseks aetud ja teatud kohta sõidetud, lausa taksoga, ikkagi pidulik üritus, puhtad alukad ja puha. Aga! Kas oli liha pikast päevast nõder või polnud vaim valmis siiamaani tasuta saadud teenuse eest pappi välja köhima, igatahes sai vastaval tänaval aeglane ringike promeneeritud ja siis hoteli magama logistatud. Seksimaratoni
ööd ilmestasid füüsiliselt ruineeritud sportlase oiged ja kiuned, mida hea tahtmise korral võis ka naudinguhäälitsuteks pidada.