Avariid elus ja sinus eneses

Käisin hommikul talvekumme alla vahetamas ja meenus Su eelmine auto, millele ma ei raatsinud talvekaid osta, sest niikuinii oli see plaanis kevadel müüa. Ostsime selle odava auto vist septembris, või oli see juba oktoobris, igathes olid sel talvekad juba all ja kuigi mustrit veel oli, polnud enam eriti palju naelu kummist välja punnitamas. Sõitsid Sa vähe, paarkümmend kilti päevas ehk, paari kuu tagant ka maale paarsada kilti. Sõidustiil oli Sul enamasti kaalutlev ja ettevaatlik, aga temperamentne loomus ajas teinekord mul kõrvalistmel olles ikkagi ihukarvad püsti. Naine sõidab!:) Vaat nüüd üldse ei mäleta, kas oli see ennejõulusel ajal või juba jaanuari keskel, igatahes kool käis ja tulid tüdrukut koolist koju tooma, et siis kooli, mingile klassivälisele üritusele, tagasi lennata. Ju siis oli kiire, aga nii see läks, et tüdruk helistab mulle ja teatab sellise õrna häälega, et tead, issi, auto läks katki. Ma esimese hooga mõtlesin, et suri välja või ei lähe käima või on lihtsalt bensiin otsas või jälle ei saa roolilkust jagu.... No mis siis NÜÜD juhtus, porisen ma ja kus emme on? Emme läks jala kooli, aga auto on kodus ja katki...., vastab tütar. Siis nagu hakas midagi koitma ja uurisin, kas ise olete ikka terved ning kus see auto siis täpsemalt on. No emme polnud kojupööramise kurvi välja võtnud, õigemini oli kurvi läinud libeda tee kohta liiga optimistlikult ja auto oli tõesti esinurgast päris katki. Samas sai ka selgeks, miks oli too aparaat nii odava hinnaga sügisel müügis - turvapadjad ei avanenud ja hiljem uurides selgus, et neid enam polnudki. Emme ei helistanudki mulle, paari tunni pärast sain ta ise toru otsa ja siis oli ka suhtumine selline, et ah, väike müks....Ega ta teadnud siis, et ma olin juba kodus autot vaatamas käinud;) No muidugi hakkasime kohe uut autot otsima, sest oli selge, et seda üles kloppida pole enam mõtet ja seniks andsin talle sõita oma firmakirjadega kaubiku....Sa veel küsisid, et kas ma ikka usaldan üldse enam mingit autot Sulle anda ja olid lahkelt rõõmus ka kaubiku-variandi üle. Õpetajad-õpilased olid ikka imestusega uurinud, et mis värk on;) Vaatasime-urisime ja alles märtsis leidsime sobiva väikeauto, mis jäi ka Sinu viimaseks punaseks punniks, selgi sai suvel aju otsa....